Friday, April 4, 2008

Miks just 5 rütmi?

Viie rütmi tantsumeditatsiooni jooksul tantsitakse läbi 5 erineva rütmi, need on voolamine, staccato (e katkendlik, rütmiline), kaos, lüürika ja vaikus. 
5 rütmi kokku moodustavad ühe laine. Igal rütmil on oma selgelt eristuv iseloom.

Gabrielle Roth on leidnud ikka ja jälle just neid rütme kordumas, vaadeldes tantsijaid ja ka elust enesest: on ju selline kogu meie elujoon, samuti kulgemised ööpäeva jooksul või ka intensiivne suhtlemine kellegagi ja ka seksuaalakt või siis täiuslik tantsuõhtu.

Kui vaatame mistahes lõpetatud tegevusi enda juures ja ka looduses - siis märkame tavaliselt alati selle vaikset algust (voolamine), jõulist arendust (staccato), ülitegusat ning uue loomise faasi (kaos), täiuslikkuse manifisteerimist (lüürika) ja siis kulgemist loojangu poole (vaikus).

Meditatiivset tantsu läbi 5 rütmi võiks kirjeldada nii:

Esimene rütm, voolamine peegeldab tantsija sisemist hetkeseisundit. Allu sellele, luba peas ringlevatel mõtetel ja emotsioonidel muutuda tantsuks! Voolava faasi liigutused on sujuvad, pidevad, naiselikud ja maandatud. Tants on nagu ettearvamatult voolav jõgi, mis hetkekski ei peatu oma teel ookeani poole. Voolamise elemendiks on maa.

Kui keha on sisemisest energiast täidetud ja tahab teistmoodi liikuda, hakkab tantsija energiat väljapoole suunama. See faas on staccato. Katkendlik ja intensiivsem rütm aitab meil liikuda keskendunumalt, väljenduslikumalt ja söakamalt. Liigutused on konkreetsed ja mehelikud. Staccato elemendiks on tuli.

Ühel hetkel tekib soov heita end täielikult maruliste rütmide võimusse, alistuda kaosele. Enesekontroll taandub lõplikult, tantsija on nagu hüpiknukk, ta liigub täiesti kaootiliselt. Toimub naiseliku ja meheliku poole ühinemine tantsus. Kaose elemendiks on vesi.

Rütmide intensiivsus annab järele, saabub tantsu maagiline osa - lüürika. Tihtipeale leiab tantsija ennast tegemas mingeid korduvaid liigutusi, mis võivad viia täieliku vabanemiseni ja isegi transilaadsesse ekstaasi. Saabub vabanemine ja pingelangus – nagu oleks liblikas pääsenud oma kookonist ja sirutab nüüd tiibu päikese poole. Liikumisse on tulnud pingevaba rõõm. Lüürika elemendiks on õhk.

Lõpuks jõuame vaikuseni iseendas, mis on eelnenud rütmidest läbiliikumise loomulik tulemus. Liigutused on väga aeglased ja toimuvad justkui iseenesest, aeg-ajalt hetkeks vaibudes ja siis jälle tasakesi jätkudes. Meel on nüüd vaiki ja rahulolus, keha on sulgkerge. Meisse voogab tänulikkus kõige, ka iseenda üle. Tunneme ühendust kõiksusega. Me oleme laaditud uue energia ja jõuga. 

Et mõne aja pärast saaks taas alata uus laine…

No comments: